Tavalise nisujahu asemel tasub speltat eelistada peamiselt selle tõttu, et spelta on toitaineterikkam ning seda on organismil kergem seedida. Speltanisu näol on tegemist ürgse viljaga, mis on tavapärase nisu eelkäija. Ürgnisu uus võidukäik algas paarkümmend aastat tagasi, kui looduslähedane ja tervislik toitumine ühes mahetoodanguga uuesti populaarsemaks muutusid. Erinevalt muudest nisusortidest on speltatera kaetud sõkaldega, mis kaitsevad seda haiguste ja kahjurite eest. See on geneetiliselt terve ja keskkonnasaastele vastupidav teravili. Speltanisu ei omasta mineraalväetisi, mis tähendab, et seda kasvatatakse harva tööstuslikult ja õige speltanisu saabki vaid mahepõllunduse meetodeid kasutades.
Speltanisu sisaldab võrreldes tavalise nisujahuga märkimisväärselt rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Spelta toitaineline väärtus võrreldes tavalise valge nisujahuga on mitmekülgsem. Spelta on ka suure kiudainesisaldusega. Speltanisust küpsetised on kergemini seeditavad ning speltal on kergelt pähkline maitse.
Speltajahu saab kasutada erinevate küpsetiste valmistamiseks, näiteks kringlid, saiad ja pannkoogid. Speltajahu on töötlemisel veidi vähem elastsem kui nisujahu ja kleepvalk on tavanisu omast veidi nõrgem, mistõttu küpsetised kerkivad vähem ja on veidi tihkemad.
Speltanisu sisaldab gluteeni vähem kui tavaline nisujahu ning speltas sisalduv gluteen on ka veidi teistlaadne. Need, kellel esineb tõsine gluteenitalumatus ehk tsöliaakia, peaksid siiski speltajahu vältima. Kui aga on eesmärgiks gluteeni vähendamine menüüs tervislikuma elustiilivaliku tõttu, siis on spelta selleks suurepärane valik.
Pagar Võtaks ökotoodete hulgast on speltajahust valmistatud speltasai juuretisega ja kaneeliküpsised.